kolmapäev, 9. september 2015

****

Mida enam sa inimest ignoreerid, seda enam õpib ta elama ilma sinuta... Onju, tegelikult. Esialgu on valus. Hoolimatus teeb haiget. Mingil hetkel tunned, et üksindus teeb haiget. Ootad. Mõtled. Mõtled üle. Siis märkad, et igatsusest saab ükskõiksus. Sul ongi ... Ükskõik. Tuleb. Ei tule. On. Ei ole. Sa lihtsalt kehitad õlgu. Sellel hetkel oledki õppinud hakkama saama. Ise. See on hetk, kus sa oled tegelikult loobunud. Oma enda mõtetes. Loobunud illusioonidest. See on ka hetk, mil see teine, kes su sellesse eluetappi toonud on, saab aru, et midagi on muutunud. Kui ta seni arvas, et talle on kõik lubatud ja kõik antakse andeks, siis nüüd ta märkab, et see nii ei ole. Korraga on tekkinud oma arvamus. On olemas selgroog. Mitte ainult. Terasest selgroog. Tekib mõte, et ... Kadunud. See, kes ootas. See, kellel oli valus. Hoidkem neid, keda tahame hoida. Neid eirates nad lähevad. Omarada. Sinna, kus neid hinnatakse...

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar