neljapäev, 12. november 2015

Uhke üksindus

Ma oskan süüa teha nagu tippkokk parimas restoranis, imen nagu saksa tolmuimeja ja väänan oma keha voodis nagu akrobaat. Mehed on vaimustuses. Kindlasti on neid naisi palju, kes tunnevad end samamoodi. Paljud räägivad, et iseseisvad inimesed ei karda üksindust. Iseseisvus - on jõud, sisemine jõud, aidates sul elada üksinduses, kukkudes ükstapuha kellegile sülle. Sa saad sisimas aru, et see kiilakas kolleeg Peeter saadab Sind iga õhtu koju oma kelmika pilguga- pole üldse mingi variant. Olen parem üksi kuni pensionini, kui kukun mehe embusesse ainult sellepärast, et tal on peenis. Võid ennast kujutada väga tugeva isikuna, kuid soov on ikkagi omada enda kõrvale head sõpra või armukest. Sest üksindus on - surm. Ma ei ole BUDDHA, et lähen metsa ja saan rahuldust vaikusest. Teine asi, kui jõuad peale pikka tööpäeva koju, peale pikki vestlusi saad kauaoodatud vaikuse. Kuid päev, päeva järel, õhtu -õhtu järel, su ainuke sõber kes sulle vastu tuleb kodu esikus- see on paks rasvane ja näljane kass, sa hakkad vihkama vaikust. Ruum täis tühjust meenutab sulle, et sa oled ÜKSIK. Sa vaatad ennast kõrvalt: inetu ma ei ole, ei invaliid, vaaritan hästi borshi ja mitte keegi ei taha sind endale naiseks. Tahes tahtmata tekib alaväärsustunne. Selle tulemusena, hakkad seda vaikust ja tühjust asendama tegevustega: kokakursused, keelekursused, joogatunnid, enesekaitse kursused, jooksmine- ühesõnaga kõik, mis tapaks igavuse nendel üksildastel päevadel. Uhkust tunda enda üle on miljon. Mitte, et ma nutan öösiti patja, et mul pole meest. Asi on hoopis selles, et perekond -see on hindamatu väärtus. Omada enda kõrval sõpra, kes armastab sind oma veidrate kiiksudega-on parim kingitus. Sellist, kes sõidab apteeki, kui sa oled nagu laip voodis, kõrge palavikuga. Sellisele, kellele sa saad rääkida oma hulludest või piinlikest päevasündmustest, kellelt saaksid nõu küsida, või kes libistab öösel sulle teki peale, võibolla veab- saab temast Su lapse isa. Apteegis meest ei saa osta! Tulime me ükskord sõbrannaga baari. Mõlemad ilusad nagu Vogue esikaanelt. Alates kingadest-kuni seksika pesuni välja. Juuksed sätitud, meik, maniküür, kerge parfüüm, ühesõnaga-kepiksin iseendaga. Peen koht. Lootus muidugi-on kohata MEES! Ja vot me istume ca kolmas tund, joome rahulikus tempos shampanjat ning vaatame ringi samasuguseid iludusi nagu meie-sukad, kleidid ja maniküür. Mehi on baaris 2 tk ja needki on lillad. Ilusaid naisi on baaris nii palju, et täiesti arusaadav millest meie mehed on paksuks läinud. ( ära hellitatud). Kui iga teine naine näeb välja nagu supermodell, on sul hetkega valikuvõimalus. Nagu supleks kulla sees. Ja ja see, et ma krimpsutan nina oma kolleegi Peetri suhtes, see on puhas üksiku idioodi uhkus. Baaris ringi vaadates näed iseenda koopiaid: targad, ilusad ja lõbusad. Sõltumatud ja täiesti üksikud. Jah, võibolla mitte kõigil ei ole looduslik ürgne soov, omada enda kõrvale tugevat meest, kuid enamikul meist kindlalt JAA. Kurb tõde on see, et kohata see inimene, kellega on hea klapp ja tekiks usalduslik kontakt, pole just kõige lihtsam. Kui 20 eluaastates ei olnud õnn leida meest, siis meil polnud mingeid stereotüüpe välja kujunenud, ei osanud võrrelda ega teadmisi, siis 30 eluaastates ei suuda sa vaadata mehe poole ilma selleta. Igasugune tutvus mehega on nagu sisemine skaneerimine, kui halb kõik on või kui hea kõik on. Mõnikord ma tahan nagu oli 15 aastaselt, siis kui kohtad inimest, vaatad talle silma ja siis sul sõidab katus koos südamega. Ja siis mõtled, et mingu kõik põrgusse, sest see on armastus. Aga ei, siis tuleb hirm. Hirm- sinu sõber, see takistab sul olla ohus ja hoiab sind eemale lollidest mõtetest ja valust. On tüdrukuid ju, kes armuvad ja plaks kohe pulmad, sest neil on see eriline " tunne" . Aastate pärast vinguvad, et mehed joovad, peksavad, ei mingit õrnust ja üldse kuidas ma sain sellise matsiga abielluda. Et kui ma enne 30 mehele ei saa, siis olen vigane kompleks. Või oled naeruväärne. Mida iganes! Hingesugulane! Kui nüüd päris aus olla, siis igasugune muinasjutt sinu teisest poolest, meenutab mulle nalja persest. Vot elad sa sellise sõltumatuna, üksikus elemendis, oodates et saatus kingib sulle printsi ja tuleb õnn. Ainuke küsimus-kas nii tõepoolest on võimalik? Iga inimene-on nagu kosmos, sisenedes kellegi teise ruumi, satud alati musta auku ja salapärasse! Tuginedes asjaolule, kuidas uskuda surematu suhtesse, kes eitavad reaalsust ja süüdistavad ennast jätmise korral. Suhted pole mitte ainult rõõm ja nauding, vaid ka koguaeg üks pidev töö. Kaks täiskasvanu inimest, kes mõistavad üksteise väärtust. Suhe võib laguneda nagu liivaloss. Ja see on jaburus, kes usuvad, imevöö võtab tselluliidi ära! Inimesega koos elades, sa nii või naa satud kokku probleemidega. Iga mees teab, kes on kaua suhtes olnud või abielus, et naised on plahvatuslikud pommid. Täna see printsess on kõrgete kontsadega, homme olen see rase ninasarvik, nõudes apelsine ja soola kurke. Jah ja siis need meelemuutused, pahad päevad. Jah sellel mehel peavad olema kõvad närvid. Kui paljud on selleks valmis? Nüüd on ju uus inimpõlvkond, ei sobi-vahetame uue vastu välja! Isegi kui see mudel on 2 päeva vana. Naised armastavad ka SEKSI! Naiste vajadus seksi järgi 30.eluaastates- on sama tugev nagu meestelgi. Muidugi on naisi, kes söövad torti ja siis ka saavad orgasmi, aga paljud meist omavad täpselt sellist temperamenti nagu mehed. Vaatamata sellele, et ootame oma ellu kindlat partnerit, samal ajal kattudes tolmukihiga, ei ole lihtne mitte kõikidele naistele. Kui palju sa ka ei üritaks olla see õige ja korralik naine, tahad sa vahel ainult ühte asja: Lihtsalt seksida! Kujutage pilti, lähed baaris mehe juurde, ja sosistad kõrva sisse: Lähme sõidame minu juurde, ma tahan et sa mind kepiksid. Ja head aega! See on umbes sama reaktsioon: kui ütled esimesel kohtumisel mehele: tahan lapsi ja abielluda. Mehele pole see huvitav. Ta tahab mängida! Talle meeldiks raskesti kättesaadav, nagu ei taha, aga ikka annan! Tuttavad on arvamusel, et tuleb oma kõrged nõudmised muuta. Meenutades oma noorust, kui poisid lihtsalt meeldisid. Sisemiselt nõustun sellega. Aga kurat võtaks, ma ei suuda omale võta meest, keda ma pean taluma nagu teevad paljud sõbrannavad. Mees, kellel on suva omaenda lastest või alkohoolik, kes peksab oma naist. Või kes elab sinu kulul, otsides oma unistuste tööd. Lahutatud Mari, kes kirub oma vana suhet ning seikleb mööda linna pidudel. Siiril on mitu abielumeest, kes on otsustanud, et ei tahagi suhet. Abielumehe pluss on see, et nad oskavad kinkida seksi ja romantikat! Kokkuvõtteks ma ikkagi ei taha nii. See on nagu suletud ring, kui sa ei suuda leppida vähesusega ja satud iseenda kootud võrku. Kõige kurvem on see, et möödub veel 10 aastat ja ma kahetsen,et ei ole selle kiilaka Peetriga abielus.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar