Naised on ussid

Lahkuminek peale 9-ndat kooselu pani mulle ikka korraliku põntsu. Ma ei olnud varem tööl käinud, välja arvatud noorest peast- kui sai suvel riietepoes müüja olla ja klienditeenindajatele puhkusi anda. Teenisin kroonide aeg korraliku summa. Mäletan sain esimest korda oma päris raha eest Soomes käidud ja olin jumala kõva mutt. 2 aastat tagasi tegin suure muutuse oma elus. Laps kaenlasse ja kuuse alla. Sest lahkuminek ei olnud just kõige roosilisem, aga see selleks. Oli vaja ennast ruttu kokku võtta, ei olnud aega nutmiseks ja halamiseks. Õnneks on mul head sõbrannad- kes ei lohutanud mind sellel ajal, vaid ütlesid konkreetselt: et hakka tööd otsima. Jaa paras pähkel- sest töökogemust pole ja mis cv ma saadan ja kuhu. Kuu aega ma aktiivselt otsisin ja tuligi positiivne vastus ühest ettevõttest. Läksin tööintervjuule- kleidike seljas ja värin ülekeha, sest seegi oli mu eluesimene kogemus. Astusin väiksel sammul uksest sisse, kitsas trepp viis ülakorrusele, kus oli siis väike ruumike ja seal istus ca 10 inimest kõrvaklapid peas ja üritasid klienti seebitada, et nad ostaksid siis nö X toodet. Ja kõik olid naised! Ning üks mees. Ma seisin seal nii 5 minutit ja nad vahtisid mind ülevalt alla- kes ma olen ja mis mul seljas on. Ma nägin välja nagu kokkupigistatud sidrun, sest halloo ma olen niigi närvis ja te veel siin vahite. Kurjam. Intervjuu läks kenasti ja ma sain tööle. See sama päev ma ostsin shampanja, närv oli ju must...pidin pereringis tähistama- esimene ja päris töökoht ikkagi. Terve öö ei saanud magada, nägin kuidas ma olen juba tööl ja helistan. Istun bussi peale ja sõidan tööle. Kõrvaklapid peas ja kuulan oma lemmik muusikat. Ma ei tundnud ennast kordagi halvasti, et pean nüüd ühistranspordiga sõitma, kuigi enne seda ma sõitsin mersuga, mehel oli oma maja ja me puhkasime aasta otsa kuskil Vahemerel. Nüüd on uus elu ja ma olen iseseisev. Rahul. Tööl olid kõik abivalmid ja toredad, leidsime kiiresti ühise keele. Tegime nalja ja korraldasime suvepäevi. Kõik tip top. Mingiaeg ma sain isegi ametikõrgendust- tavalisest telefonimüüjast- sekretär! Olin väga tänulik sellise võimaluse eest. Mulle väga meeldis seal töötada. Ma töötasin peaaegu aasta seal....sest naiste kollektiivis hakkasid toimuma mingid veidrad asjad. Mind ei kutsutud enam lõunale, ei saunaõhtudele, susserdati seljataga mingeid jutte. Ühesõnaga mul oli tööle minnes klomp kurgus, et huvitav millega ma küll hakkama sain või mida ma tegin valesti. Ma istusin igapäevaselt suht omaette ja tegin oma tööd. Miks ma küll neile ette jäin? Ja ega nad alla ei andnud- nad said minust lahti. Väga inetul moel. See oli päikesepaisteline ilus hommik. Kodus juba tundsin-et miskit kõhus keerab. Jõudsin tööle varem kui muidu ja mida ma nägin: shallalallaaaa kõik naised istuvad ülemuse kabinetis ja kirjutavad avaldust minu kohta. Naljanumber veel selline- et kuna seal oli ka uusi töötajad vahepeal juurde tulnud, ei teadnud nad õieti mis mu nimi on ja küsisid aa mille kohta me peame kirjutama? Kanapead ausõna- aga avalduses seisis nii: et ma tekitan pingeid töökollektiivis ja minuga on võimatu töötada. Ja siis mind süüdistati rahavarguses- kassast oli kadunud 50 eurot! Kujutate ette! 50 euri eest ikka vargile ei läheks. :D Eks see naiste kollektiivis töötamine ole see –et kui üks saab kõrgendust siis oled ikka konkreetne bitch ja sind tuleb välja süüa. Kõige kurvem on see, et peale minu äraminekut lagunes terve kollektiiv laiali. Ju siis ikka polnud viga minus vaid inimestes-kes seda mulli seal juhtisid. Olin mõned päevad töötu, kui taevast sadas midagi nii head-et ma töötan siiamaani juba aasta aega kollektiivis- kus on ainult MEHED!