Kallis inimene!
Anna andeks, et minu blogipostitus ei hõlmanud kõiki detaile mis on seotud koeraga.
Samojeed on kelgukoer sõbraliku ja enamasti rahuliku iseloomuga.
Saime Donna kui ta oli kahe kuune. Kutsikakooliga alustasime kohe, sest koera tuleb hoida pidevas liikumises ja elementaarsete käskluste õpetamisega. Ei ole kordagi mõelnud, et pean temast kasvatama mingi detektiivkoera. Nagu varasemalt juba mainisin, tahtsime lihtsalt lemmiklooma. See, et ta kodus närib asju, ei tähenda et ma olen laisk koeraomanik ja ei tasu hakata kohe süüdistama.
Me harjutame temaga kodus ka igapäevaselt. Ma ei tea, kas sina oled kodune või ehk sul on kodus abilised kes kodus päeva aeg kodus koeraga tegelevad, aga mina ja minu pere käime tööl ja paratamatult koeral on keset päeva kodus üksi igav, ja tal on kindlasti minu antud mänguasjadest kõrini. Jätan talle teleka tööle, sest talle meeldib multikaid vaadata. Donna on meil veel kutsikas ja nagu väikestel lastel kombeks, tahavad nad ikka neid asju – mida ei tohi.
Igas pesakonnas on väike huligaan olemas ja mitte ainult samojeedidel.
Teiseks tahan mainida, et samojeedi tõu kohta saab internetist väga palju infot. Mitte ainult eesti lehelt. Enne koera valikut tutvusin paljude inimestega, kellel olid juba samojeedid, vaatasin vene videosid youtubist, kus oli selgelt öeldud, et need koerad on allergiavabad. Minu lapsel on näiteks koerakarva ja kassikarvade vastu allergia, mis samojeedi puhul täiesti puudub.
Mulle meeldib, kui inimesed jätavad tagasisidet, seoses sellega mida kirjutan, ma olen sellega ka arvestanud, et ükskõik mida sa teed või ei tee, kritiseerivad sind inimesed nagunii. Lihtsalt ärge süüdistage, kui Te ei tea asju 100%.
Eile vaatasime Donnaga „Su nägu kõlab tuttavalt“ saadet ja sõime jäätist. Peale pikka vingumist, kui ta sai aru, et ta ei saa ühtegi ampsu sealt, ta loobus küsimisest ja keeras magama.
Ei julge kirjutada, mis on viimase kakajunni koostis, võibolla peale seda saan kohe saatekirja arsti juurde.
Ilusat sügist Teile.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar