Miks ei tohi mehe kohta halvasti rääkida, isegi mitte mõelda!

Olete mõelnud sellisele lausele nagu: „ Nii kuidas naine mõtleb oma mehest, selliseks ta muutub“.

Ütled mehele:
• ta on kaotaja
• teda ei saa usaldada, ta ei suuda midagi teha
• ta on ebaõnnestuja
• tal on palju vigu
• ma väärin paremat

See nimekiri võib jätkuda, kui õigel ajal ei peatu. Me jagame seda nimekirja oma sõbrannadega, lähedastega ja kui ei jaga, siis keerutame neid mõtteid oma peas.
Miks me seda teeme? Sest meile tundub, et me saame inimest muuta, et siis muutub meie elu palju paremaks, mina ise muutun heaks ja armastavaks naiseks. Aga algul peab mees loobuma oma halbadest harjumustest, kellel arvutisõltuvus, kes teenib vähe jne. Peab mind viima välja sööma, tegema kingitusi. Mees peab muutuma. Me ootame, et mees muutuks ainult sellepärast et naised on kinni oma enesehinnangus, ei taha vaadata peeglisse ja mõelda korraks, kes mina olen üldse, et midagi nõuda. Minu meelest on see naiivne unistus, et kui mees parandab oma puudused, siis naine on õnnelik.
Muidugi enda sisse vaatamine on kõige raskem, iseendaga aus olema ja olla sina ise. Kõige lihtsam on ronida mehe selga ja hakata teda maha tegema. Mina olen hea-tema on halb.
Eks naised kurdavad oma elu mehega ka selle põhjusega, et keegi neid lohutaks, toetaks. Naised ei tea kuidas muuta elu iseseisvalt. Kõlab lapsikult eksole?
Kui naine mõtleb või räägib oma mehest halvasti, siis mehel hakkab tööle negatiivne energia, tal hakkabki kõik allamäge minema, tööl halvasti, hakkab jooma jne.
Naised saavad sellest veel rohkem hoogu juurde, et teda alandada teiste ees. Mees on oma pudeliga nõiaringis.
Mehe mitte austamisel on kõrge hind. Igakord kui sa arvustad teda teiste ees, hakate saama nõuandeid teistelt stiilis: * ta ei ole sinu jaoks ideaalne, * peate lahutama, * ja kuulame teiste nõuandeid mitte seda, mida ütleb meie süda.
Mees hakkab elama „oma elu“ . Ja siis tuleb kurikuulus küsimus? Miks meie kooselu lagunes? Miks meist said toanaabrid? Meie –naised provotseerime mehi halvale käitumisele. Kõik halb, mis me mehest mõtleme, saame tagasi väikese kättemaksuna: siis kui mees vedeleb diivanil, podiseb omaette ja joob õlut, sest ta on arusaanud ,et teda enam ei armastata, ei hoolitse téma eest, ei toeta.
Minu meelest on tähtis lõpetada, mõtlemine ja rääkimine oma mehest halvasti.
Mees – see ei ole plastiliin. Naine on see, kes peab muutuma. Meie naised peame endas tooma esile paindlikkuse, pehmuse, armastava tunde.
Ja muidugi sõbrannadele pole mõtet jahvatada ka oma elust, need näevad sinu elu, täpselt nii nagu sa räägid.

Kui naine hakkab nägema mehe väärikust, loob see inimese, tal hakkavad kasvama tiivad. Õnn tuleb ja ta õnnestub kõiges.
Mees saab õnne ainult naiselt, téma armastusest, austamisest, tunnustamisest ja hüvedest.

P.S Artikkel on tõlgitud osaliselt vene keelest, eesti keelde: http://lifesmilesgo.ru/zhenshhinam-na-zametku-pochemu-nelzya-dazhe-dumat-ploxo-o-svoem-muzhchine/

Armastage!