neljapäev, 18. oktoober 2018

Tahan vanglasse


Meie elus on perioode, kus sa oled end tabanud mõttelt, kas see töö mis ma praegu teen, on ikka see mida ma tõesti tahan? Mulle meeldib mu töö, aga see pole päris see, mida ma tahaksin terve elu teha. Mulle meeldib üks ütlus: Kui sa oled samas kohas tööl olnud 4 aastat, oled sa patrioot, kui sa oled 5 aastat- siis oled sa idioot. Järgmine aasta ma saan idioodiks. Aeg on liikuda edasi, aga see kuhu mina tahan, on nii palju aga-sid.
Minu ema sai shoki kui kuulis, et tahan minna vanglasse tööle. Helistas ja õiendas, et kas sa oled lolliks läinud, mis sa mõtled? Ma olen 32 aastane ja ma nutsin lahinal patja, et mismõttes, sa tuled mind keelama, ja minu eest otsustama mis tööd mina tegema hakkan. Jaa ma tahtsin saada vangivalvuriks. Teie, kes te loete praegu seda, naerate jah?....et mina õbluke naine ja vangivalvur? Muideks, ma olen terve elu tahtnud politseinikuks saada, lihtsalt elukorraldus on nii läinud, et ei jõudnud sinna õppima, kui oli õige aeg. Modellindus, lapse sünd, lahutus, uus elu.
Ühesõnaga eelmine aaasta ma registreerisin ennast avatud uste päevale, ja külastasin Viru Vanglat. Tahtsin seal käia selleks, et kas üle läve astumine toob esile mingeid erilisi emotsioone. No näiteks nagu hirm, vastikkus...Aga ma tundsin ennast seal hästi. Mind võttis vastu üks noormees, kes tegi siis tervele vanglale tiiru, tutvustas konge, rääkis eluolust. Nägin ka kinnipeetavaid. Ei esinenud mingit hirmu. Miks peaks? Kas olete mõelnud näiteks sellele, et kõnnite mööda tänavat ja Teil pole isegi aimu, kes teie taga või teie ees kõnnib, äkki on pätt? Niiet, vangla on töötamiseks selles suhtes turvaline, kõik on kinni. Minult on ikka küsitud, kust selline soov? Ma ei oska seda Teile seletada, lihtsalt tõmbab. Mind üritati ümber veenda, et oi sa ei sobi sinna, hull oled, sa ikka tead et kinnipeetavad on head manipuleerijad jne. Rahustan teid maha, et jah ma tean, ma ei ole mingi ullike. Niiet, las ikka igaüks otsustab mida ta teha tahab.
Töötajaid motiveeritakse hästi, kui saad vanglasse tööle, siis samal ajal saadetakse sind kooli õppima ja samal ajal jookseb kopsakas palk. Nüüd te mõtlete, miks ma siis istun ikka veel nagu patrioot oma töökohas ja ei ole juba seal kus mina tahan? Sellepärast, et minu aktiivse pereelu kõrvalt ma ei saa siiski endale seda luksust lubada, et olen päevases õppes koolis. Oleks kaugõpe, ma heameelega võtaksin selle teekonna vastu. Sama kehtib politseiniku erialale.


Õnneks ma ei otsusta asju üleöö, ei tee mõtlematuid samme, alati kaalun plusse ja miinuseid, arutan perega võimalused läbi. Ehk 10 aasta pärast on võimalik õppida ja omandada elukutse kaugõppes, siis uskuge mind....see pikajalgne glamuuritar tõmbab need ranged vormiriided selga ja teen seda, mida alati olen teha tahtnud.

Hea lugeja, kas sina oled oma tööga rahul?
Miks inimsed pelgavad vanglat?





Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar